2020 aasta ulmeraamatuks on juunis ilmuv Svjatoslav Loginovi kogumik Eikeegi ja ilma nimeta. Pehmekaanelises raamatus on 304 lehekülge, selles on kolm lühiromaani, viis juttu ja kaks laastu. Kaane on kujundanud Meelis Krosetškin.

Miks just see kirjanik?

Kui jätta korvale paarist-kolmest lühiteosest koosnevad kogumikud (Bulotšov, Veršinin), siis osutub viimaseks eestikeelseks vene ulmekirjaniku autorikogumikuks Viktor Pelevini Sinine latern (kirjastus Atlantis, 2002). Anglo-Ameerika kirjanike kogumikke on aga ilmunud omajagu (Lovecraft, R. E. Howard, Bradbury, Silverberg, Anderson, Ellison, Spinrad, Aldiss, Sheckley, Le Guin jt). Sestap otsustasin asjale midagi teha, ehk sellise koostada ja avaldada. Valida oli mitme hea kirjaniku vahel (näitena olgu toodud J. Lukin ja M. Galina). Kaalukausi langetas Svjatoslav Loginovi kasuks tema lühiromaan Eikeegi ja ilma nimeta. Kuigi autori peamised saavutused ilmnevad fantasy valdkonnas, valisin eestindamiseks peamiselt teaduslikku fantastikasse kuuluvaid teoseid, sest ka neid on ta kirjutanud üpris palju. Fantasyt avaldan vaid siis, kui teisiti ei saa (lummav õhustik on peamine, näitena olgu toodud Maria Galina Lodusaared ja Pööripaev).

Järgmisel aastal on kavas avaldada Leonid Kaganovi jutukogu. See autor kirjutab vaid teadusulmet, nii et jälle vaike vaheldus kogu maailma vallutanud fantasyvoogude sekka.