Juunis 2004 ilmub Brian Aldiss'i kogumik Kontramorfoos. Aldissi ja tema loomingut on kõige tabavamalt iseloomustanud Harry Harrison pühenduses romaanile ”Bill, galaktiline kangelane”:

Mu laevakaaslasele
BRIAN W. ALDISSile,
kes loeb sekstanti
ja märgib maha kursi
meie kõigi jaoks.

Aldiss uurib oma loomingus aja, ruumi ja inimese võimalusi. Kuigi mõned kriitikud on esile tõstnud Aldissi meisterlikkust võõraste eluvormide ja tulnukate kujutamisel, olen siia köitesse valinud 13 juttu, milles autor kaardistab inimmeelt, tihtipeale ka väärastunut nagu juttudes Judas Danced, Pleasure Shared ja Lonely Habit.
Aldissi mahukas jutuloomingus on vähemalt 30-40 teost, mis vääriksid tõlkimist. Et ulmehuvilised, kes on Aldissi varem lugenud, leiaksid raamatust midagi uut, olen kogumikku võtnud jutte (75% mahust), mida inglise keeles on avaldatud harva (ajakirjas ja üksnes ühes ingliskeelses kogumikus - seda ULMEBAASi andmetel):
1) Total Environment
2) The God Who Slept With Women
3) Better Morphosis
4) If Hamlet’s Uncle Had Been a Nicer Guy
5) FOAM
6) An Unwritten Love Note
7) Pleasure Shared
8) Lonely Habit.

Sageli avaldatud juttudeks võib ULMEBAASi andmetel pidada novelle:
Outside
Not for an Age
Judas Danced
Heresies of Huge God
Supertoys Last All Summer Long.

Usun, et selline valikuprintsiip jätab ka tulevikus võimaluse avaldada tugevaid Aldissi kogumikke.


 

 

2003. aasta suvel ilmub Robert Silverbergi neljast lühiromaanist koosnev kogumik. Ainult lühiromaanidest koosnevaid tõlkekogumikke on eesti ulmes napilt. Kõikide lühiromaanide tegevus toimub väga kauges tulevikus.

Koostasin kogumiku "Meid ootab Pimedus" 1999 juunis. Nüüd lõpuks see ilmub.
Lühidalt teostest:
Lühiromaanis Teekond Bütsantsi käsitletakse autori lemmikteemasid - surematust, hirmu vananemise ees ja aistitava reaalsuse suhtelisust.
Kodutee viib lugeja ääretult kaugesse tulevikku, mil kadunud on nii inimsugu kui ka maismaa.
Salajane reisija on müstiline lugu tähelaeva kapteni ja saladusliku reisija kummalisest sõprusest.
Nimiromaan Meid ootab Pimedus on autorile eriti südamelähedane. Siin on vastamisi kõikvõimas Ordu ja jumalanna Avatar, võõra tehnoloogia valdaja.



 

Norman Spinradi "TERASUNELMA" ("The Iron Dream") valisin kirjastuse debüütraamatuks mitmel põhjusel:
1.Raamat on mitmekihiline, teda saab lugeda mitut moodi:
a) tavaline "mõõga ja maagia" raamat, kus üllas sangar vaenlasi võites saadab korda suuri tegusid;
b) romaan on tegelikult paroodia nii heroilisele fantasy’le kui ka Hitleri üliinimese teooriale; samas osutab ta kui kergesti võtab lugeja omaks "Mein Kampfi" ideed (meenutage, kui kaugele raamatut lugedes te leidsite Jaggari õigesti toimivat); ka järelsõna on paroodia ja naerab tabavalt välja kirjanduskriitikuid, kes otsivad autori tekstist liialdatult seksuaalsümboleid;
c) teksti on võimalik nautida, otsides ja leides paralleele tegelike ajalooliste tegelaste (Röhm, Goebbels, Hess jne.) ning sündmustega (pikkade nugade öö jne); huvitav on jälgida ka rahva allumist massipsühhoosile – selline toimus ju ka tegelikult.
2.Raamatu väärtus paljulugenud mitmekeelse lugejaskonna hulgas on üldtuntud:
a) romaan avaldati 1972 ja konkureeris aasta parima ingliskeelse ulmeromaani tiitlile maailmas;
b) 1974 tunnistati romaan parimaks prantsuskeelseks ulmeraamatuks (Prix Apollo).

Arvi Nikkarev (toimetaja)

 

Meie teine raamat, Harlan Ellisoni "KOLETIS, KES KUULUTAS ARMASTUST MAAILMA SÜDAMES" on kogumik, millesse kuuluvad järgmised novellid:


1.Rio Lained
2.Koletis, kes kuulutas armastust maailma südames
3.Fööniks
4.V-A-M-P-I-I-R jõuluvana vastu
5.Proovi nüri noaga
6.Valge valgel
7.Rünnak tähtedele
8.Kas te kuulate?
9.S R O
10.Maailmad tapmiseks
11.Kildudeks nagu klaasist paharet
12.Poiss ja tema koer
13.Hea naise viimane päev
14.Silma aeg
15.Üksinduse tusk
16."Kahetse, Arlekiin!" ütles Tikk-takkmees
17.Mul ei ole suud, aga ma pean karjuma

 

Robert Silverbergi "Muutuste Aeg" koosneb samanimelisest romaanist (1971) ja jutustusest Saagu Sõdur (1989).


Norman Spinradi ulmejuttude valikkogu "Suur Lõõsk" ilmub müügile jaanipäeva paiku. See sisaldab üksteist juttu ja lühiromaani "Katkuaastate päevikud”.

Sisukord:

1. Mõistuse laps
2. Öö Haldjamäel
3. Surivoodil
4. See on lind, see on lennuk!
5. Kuldhordi viimane lahinguhüüd
6. Aja umbrohi
7. Rahvuslik ajaviide
8. Suur lõõsk
9. Kehastunud ilu
10. Tänavaliha
11. Katkuaastate päevikud
12. Hiire aasta

Toimetaja märkusi kogumiku SUUR LÕÕSK koostamisest.

Juttude valikul olid mul seekord vabad käed. Otsustasin esitada Norman Spinradi loomingu erinevaid tahke ja samas rahuldada erineva maitsega lugejaid.
1) Klassikalist teadusliku fantastika suunda esindavad jutud "Mõistuse laps”, "Öö Haldjamäel”, "Surivoodil” ja "Aja umbrohi”. Ruumipuudusel jäid kõrvale sellised tugevad novellid nagu "The Rules of the Road”, "Once More, with Feeling”, "Heroes Die but Once” ja "Subjectivity”.
2) Eksperimentaalset suunda esindab "Kuldhordi viimane lahinguhüüd”, kus autor kasutab filmistsenaariumitele tüüpilist kollaaþvõtet. Sama võtet on teisel põhjusel kasutatud jutus ”Suur lõõsk”. Kriitikud on Spinradi eksperimentaalsest lühiloomingust esile tõstnud ka novelli ”The Entropic Gang Bang Caper” ja seda on tõlgitud õige mitmesse keelde. Mind jättis lugu aga külmaks.
3) Spinrad kuulub ”uue laine” väljapaistvamate autorite hulka. See suund rõhutas ”sisekosmost” ja ühiskondlikku ulmet. ”Uue laine” ühiskondlikku suunda esindavad minu meelest ”Rahvuslik ajaviide”, ”Kehastunud ilu” ja ”Tänavaliha”. ”Sisekosmost” vaatleb Spinrad novellides ”Carcinoma Angels”, ”Neutral Ground” ning ”No Direction Home”. Kõigis kolmes Spinradile kuulsust toonud loos on põhitähelepanu uimastitel ja seepärast jätsin need jutud kohe algul mängust välja.
4) Spinrad on kirjutanud päris mitu väljapeetud huumoriga satiirilist juttu. Nende hulgast sai valitud kaks: ”See on lind, see on lennuk!” ja ”Hiire aasta”. Viimase kasuks kõneles fakt, et novell esindab ainsana autori viimase kümne aasta loomet.
5) Lühiromaani ”Katkuaastate päevikud” valik oli algusest peale kindel, sest kättesattunud AIDS-i käsitlevatest juttudest on see peajagu üle. Teos on tekitanud lugejates vastakaid arvamusi: mõni jätab kohe algul pooleli, mõni loeb lõpuni ja kiidab veel pealegi.
Lõpetuseks tahan märkida, et sama mahuga kogumiku oleksin saanud ka kolme lühiromaaniga: "Riding the Torch”, "Deus X” ja "World War Last”. Esimest lühiromaani peab Spinrad seniajani oma parimaks lühiteoseks. Ilmselt poleks kolmest lühiromaanist koosnev raamat oma tasemelt käesolevale kogumikule alla jäänud, kuid eesti lugeja poleks saanud Norman Spinradi loomingust sellist ulatuslikku ettekujutust, nagu autor väärib.


Pasi Jääskeläineni (s.1966) teostes ei seigelda kosmoses, vaid sukeldutakse inimmeele sügavustesse, teistesse reaalsustesse. Tema novellid ja lühiromaanid käsitlevad tõelisuse varjatud olemust: rongid ei sõida alati rööbastel; mõne jaoks on iga päev teisipäev; Vatikani salamõrtsukas jälitab katedraale hävitavat piiskoppi…

Soome ulmekirjandusest meeldib mulle kõige rohkem Pasi Jääskeläineni looming. Ehk on põhjuseks ka see, et ta teoste põhirõhk on suunatud "sisekosmosele", inimpsüühikale. See tema loome külg ühendab teda "uue lainega" ning andis mulle hea põhjuse avaldada kogumik Taevast kukkunud loomaaed. Kellele on meeldinud SKARABEUSe eelmised autorid, see peaks lugemisrõõmu leidma ka sellest raamatust.